õpilasesinduse põhimäärus
1.Üldsätted
(1) Õpilasomavalitsus on õpilaste õigus kooskõlas seadusega iseseisvalt otsustada ja korraldada õpilaselu küsimusi, lähtudes õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest.
(2) Õpilasomavalitsuse teostamiseks valib õpilaskond õpilasesinduse, kes esindab õpilaskonda koolisisestes suhetes ning suhetes rahvuslike ja rahvusvaheliste organisatsioonide, asutuste ja isikutega.
(3) Õpilasomavalitsuse liikmeteks on kõik koolidirektori käskkirjaga nimekirja kantud õpilased 1. -9. klassini.
(4) Õpilasomavalitsuse liikmetel on õigus:
1. valida õpilasomavalitsuse liikmeid õpilasesindusse;
2. olla valitud õpilasesinduse liikmeks;
3. osaleda õpilasesinduse korraldatud üritustel ja läbiviidavates projektides;
4. olla informeeritud õpilasesinduse tegevusest;
5. algatada umbusaldust õpilasomavalitsuse liikmete ja õpilaspresidendi suhtes.
(5) Käesolev õpilasesinduse põhimäärus sätestab õpilasesinduse ülesanded ja valimise korra.
2. Õpilasesinduse ülesanded
(1) Õpilasesindus juhindub enda tegevuses käesolevast õpilasesinduse põhimäärusest, Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ning koolidirektori haldusaktidest.
(2) Õpilasomavalitsus, valides õpilasesinduse, delegeerib talle õiguse:
1. astuda Eesti Õpilasomavalitsuste Liidu liikmeks;
2. moodustada teiste õpilaskondadega liite ja organisatsioone Eesti Vabariigi õigusaktides sätestatud alustel ja korras;
3. astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd;
4. otsustada ja korraldada kõiki muid õpilaselu küsimusi, mis seaduse ja seaduse alusel antud õigusakti kohaselt kuuluvad õpilaskonna pädevusse ning mis ei ole samadel alustel antud kellegi teise otsustada ja korraldada.
(3) Õpilasomavalitsus ootab õpilasesinduselt õpilaste huvide eest seismist ja õigusaktidega reguleeritud õpilaste õiguste kaitsmist.
(4) Õpilasesindusele püstitatud ootuste teostamiseks on õpilasesindusel õigus enda esindaja kaudu osaleda kõikidel õppenõukogu koosolekutel ning vajaduse korral õppenõukogu kutsel delegeerida õppenõukogu koosolekule õpilaskonna esindajaid.
(5) Õpilasesindus on abiks õpilastele teostamaks kooli nimekirja kantud õpilaste õigusi:
1. valida õppeaineid koolis õpetatavate valikainete piires või õppida individuaalõppekava järgi haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras;
2. moodustada koolis ühinguid, klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega;
3. osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamises;
4. kasutada klassivälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi jm vahendeid;
5. saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest või fondidest;
6. saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras;
7. saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilase õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta;
8. pöörduda oma õiguste kaitseks Haridus- ja Teadusministeeriumi, maavanema või lastekaitseorganisatsioonide poole.
(5) Õpilasesindusel on kasutada kooli asjaajamiskorraga kehtestatud eraldi plank, mille kasutamist reguleerib kooli asjaajamise kord.
(6) Õpilasesindusel on õigus kasutada kooli arveldusarvele kantud sihtotstarbeliselt eraldatud rahalisi vahendeid vastavalt kooli raamatupidamise eeskirjale.
(7) Õpilasesindusel on õigus läbi viia küsitlusi õpilasomavalitsuse liikmete ning kooli töötajate seas ja analüüsida küsitlustulemusi. Küsitlustulemustest tulenevalt saab õpilasesindus teha ettepanekuid õppenõukogus, kooli hoolekogus ja koolidirektorile.
(8) Õpilasesindus võib algatada üritusi ja korraldada neid koostöös huvialajuhiga kooli direktori nõusolekul.
(9) Õpilasesindus kohustub kinni pidama koolidirektori ja õpilasesinduse vahelistest kirjalikest ning suulistest kokkulepetest.
(10) Õpilasesindus kohustub mitte vahetult sekkuma õppeprotsessi ega kutsuma õpilasi ignoreerima kooli kodukorda. Kõik õppe- ja kasvatusprotsessi käigus ilmnevad eriarvamused lahendatakse koolidirektori kaudu.
(11) Õpilasesindusse valitud õpilased ei tohi enda tegevusi kavandada õppetöö ajale.
3. Õpilasesinduse valimise kord
(1) Õpilasesindus valitakse õpilasomavalitsuse poolt üheks aastaks.
(2) Õpilasesinduse liikmete valimised toimuvad 10. - 15. septembrini klassides salajase hääletamise teel. Õpilasesindusse valitakse igast klassist üks õpilane. Õpilasesinduse liikme valimised korraldab õpilaspresident. Valimistulemused teeb avalikuks õpilaspresident hiljemalt 20. septembriks.
(3) Üheks aastaks valitud õpilasesinduse tegevuse lõpetamise otsuse teeb teatavaks samaaegselt uue õpilasesinduse valimistulemuste kinnitamisega õpilaspresident. Lahkuva õpilasesinduse ja õpilaspresidendi volitused lõppevad vastavalt uue õpilasesinduse ja õpilaspresidendi volituste kehtima hakkamisel.
(4) Õpilasesinduse liikme ennetähtaegsel tagasiastumisel või õpilasesinduse liikmele umbusalduse avaldamise korral korraldab õpilaspresident uue õpilasesinduse liikme valimised klassis, kelle valitud esindaja lahkus õpilasesindusest.
(5) Õpilasesinduses peavad olema esindatud kõik klassid 1.- 9. klassini.
(6) Õpilaspresident ei pea olema valitud õpilasesinduse liikmete seast. Õpilaspresidendiks ei saa valida isikut, kes õpib 1., 2., või 9. klassis.
(7) Õpilasesinduse erakorralised valimised korraldatakse, kui seda nõuab 2/3 õpilasomavalitsusest.
(8) Kui õpilasesinduse liige ei saa mingil põhjusel enam õpilasesinduse töös osaleda, on õpilasesindusel õigus tahtajaliselt tema volitused õpilasesinduses 3/4 häälteenamusega peatada ja nimetada selleks perioodiks kohusetäitja klassist, kes vastava õpilasesinduse liikme valis.
(9) Õpilasesinduse liikmetele on võimalik avaldada umbusaldust (st vastavat liiget tagasi kutsuda) vastava klassi õpilaste poolt 3/4 häälteenamusega. Õpilasesinduse liikmele umbusalduse avaldamise küsimuse otsustamisel ei oma see liige hääleõigust.
4. Õpilasesinduse koosolek
(1) Õpilasesinduse koosolekud toimuvad mitte harvem kui üks kord õppeveerandi jooksul ning need kutsub kokku õpilaspresident teatades õpilasesinduse liikmetele vähemalt 20 päeva enne koosoleku toimumist.
(2) Erakorraline koosolek kutsutakse kokku, kui seda soovib vähemalt kaks kolmandikku õpilasesinduse liikmetest, koolidirektor või kui on tekkinud olukord, mis vajab kohest lahendamist.
(3) Koosolek on otsustusvõimeline juhul, kui kohal on vähemalt 50%+1 õpilasesinduse liiget.
(4) Juhul, kui üldkoosolek ei ole pädev otsuseid vastu võtma, kutsub õpilaspresident kolme nädala jooksul kokku sama päevakorraga uue koosoleku. Uus koosolek on pädev vastu võtma otsuseid sõltumata koosolekul osalevate liikmete arvust.
(5) Õpilasesinduse koosoleku pädevuses on:
1. õpilaspresidendi valimine;
2. koosoleku juhataja valimine;
3. koosoleku sekretäri valimine;
4. õpilasesinduse valimise korraldamine ja valimistulemuste kinnitamine;
5. õpilasesinduse liikmetele vastutusvaldkondade määramine;
6. õpilasesinduse liikmete aruannete kuulamine ja heakskiitmine;
7. avalduste tegemine koolidirektorile, õppenõukogule ja hoolekogule;
8. põhimääruse muutmine;
9. valida õpilaste või õpilasesinduse esindaja õppenõukogu koosolekule või hoolekogu koosolekule;
10. moodustada töörühmi ja määrata nende juhid, kinnitada projektijuhid.
(6) Õpilasesinduses viiakse kõik hääletused läbi salajase hääletamise teel. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks õpilaspresidendi hääl.
(7) Õpilasesinduse koosoleku protokollid ja nende lisad tehakse terviktekstina õpilasomavalitsuse liikmetele avalikuks. Protokolli allkirjastavad koosoleku juhataja ja sekretär. Protokolli ja selle lisade avalikustamise vormi otsustab õpilasesindus, kooskõlastades selle koolidirektoriga.
(8) Õpilasesinduse koosoleku protokollid ja nende lisad säilitatakse vastavalt kooli asjaajamise korrale.
5. Õpilaspresident
(1) Õpilasesindus valib õpilaspresidendi.
(2) Õpilaspresident juhib õpilasesinduse tegevust.
(3) Õpilasesinduse otsuste täitmist korraldab õpilaspresident.
(4) Õpilaspresidendi ülesandeks on esindada õpilasomavalitsust ja õpilasesindust ning volitada õpilasesinduse liikmeid täitma õpilasesinduse otsustest tulenevaid ülesandeid.
(5) Õpilaspresident vastavalt õpilasesinduse volitustele võib allkirjastada õpilasomavalitsuse või õpilasesinduse nimel dokumente.
(6) Õpilaspresidendil on õigus ennetahtaegselt tagasi astuda, kui õpilaspresident ei ole võimeline õpilasesindust juhtima tervisliku seisundi, õppetegevuse mahu suurenemise vms. põhjusel.
(7) Õpilasesindus või õpilasomavalitsus võib õpilaspresidendile avaldada umbusaldust, kui
selle esitab 2/3 õpilasesinduse liikmetest või 1/3 õpilasomavalitsuse liikmetest.
(8) Õpilaspresidendile avaldatakse umbusaldust, kui tema tegevus kahjustab kooli mainet, kui tema tegevus ei vasta põhimäärusele, kui tema tegevus ületab talle antud volitusi või kui ta ei korralda õpilasesinduse otsuste täitmist.
6. Põhimääruse kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Õpilasesinduse tegevuse aluseks on käesolev põhimäärus, mille on heaks kiitnud õpilasesinduse koosolek lihthäälte enamusega.
(2) Põhimäärus kiidetakse heaks hoolekogu koosoleku otsusega ning kinnitatakse koolidirektori käskkirjaga.
(3) Parandusettepanekuid võivad põhimäärusesse algatada õpilasomavalitsuse kõik liikmed, koolidirektor ja hoolekogu.
(4) Parandusettepanekud vaatab läbi ja otsustab põhimääruse muutmise õpilasesinduse koosolek lihthäälte enamusega.
(5) Põhimääruse muudatused kiidab heaks hoolekogu koosolek ning kinnitab koolidirektor käskkirjaga.
(6) Põhimäärus või selle parandused jõustuvad järgmisel kalendripäeval pärast põhimääruse paranduste kinnitamist koolidirektori käskkirjaga.
|
