Sisehindamise kord
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
Käskkiri reguleerib õppe- ja kasvatustegevuse üle sisehindamise läbiviimise korda Narva Peetri Koolis (edaspidi koolis) ning sätestab kooli õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkuse hindamise hindamiskriteeriumid ja mõõdikud.
§ 2. Sisehindamise eesmärk
Sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng, selgitades välja kooli tegevuse tugevused ning parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse kooli arengukava tegevuskava kolmeks aastaks. Nimetatud eesmärgist lähtuvalt analüüsitakse kooli sisehindamisel õppe- ja kasvatustegevust ja juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust.
§ 3. Sisehindamise teostajad
Kooli sisehindamist korraldab koolidirektor.
2. peatükk
SISEHINDAMISE LÄBIVIIMINE JA HINDAMISKRITEERIUMID
§ 4. Sisehindamise läbiviimise kava
Sisehindamise läbiviimise aja ja küsimuste ringi määrab koolidirektor käskkirjaga, milles ta kinnitab sisehindamise kava, sisehindamise aruande esitamise kuupäeva, määrab sisehindamist teostavad isikud ja nende vastutused, kaasates vajadusel eksperte.
§ 5. Sisehindamise planeerimine ja kollektiivi teavitamine
Sisehindamise aeg planeeritakse õppeaasta alguses kooli üldtööplaanis. Kõiki kooli töötajaid teavitatakse koolidirektori rakenduskäskkirjade kaudu sellest, millal ja mida kooli töötajatelt oodatakse seoses kavandatava sisehindamisega.
§ 6. Kooli sisehindamise läbiviimiseks käsutatav metoodika
Kooli sisehindamise läbiviimiseks käsutatakse järgmisi metoodikaid:1) SWOT analüüsi või külaluu diagrammi metoodikat eraldi iga valdkonna tugevuste ja nõrkuste analüüsimisel eelnevalt kogutud andmete põhjal, 2) süsteemide toimivuse, tõhususe ja mõjususe analüüsimise metoodikaid.
§ 7. Kooli sisehindamise läbiviimise eetika
Sisehindamise läbiviija ei arvusta kooli ega kolleege ja nende tegevust. Sisehindamise käigus teada saadud informatsioon on ainult asutusesiseseks käsutamiseks tunnistatud informatsioon.
§ 8. Kooli sisehindamise läbiviimise lõpetamine
Sisehindamise läbiviimine lõpetatakse koolidirektori juures eelkokkuvõttega, tuues välja esialgsed sisehindamise tulemused, milles on eristatud kooli tugevused ning parendamist vajaivad valdkonnad.
3. peatükk
SISEHINDAMISE TULEMUSTE ESITAMINE
§ 10. Sisehindamise tulemuste vormistamine
Sisehindamise tulemused vormistatakse sisehindamise analüütilise aruandena. Aruande maksimaalseks pikkuseks on 20 lehekülge A4 formaadis.
§ 11. Sisehindamise aruande osad
Sisehindamise aruanne koosneb järgmistest osadest:
1) õppeasutuse sisehindamissüsteemi lühikirjeldus ja hinnangud mõju kohta
õppeasutuse tööle; 2) õppeasutuse tugevuste kirjeldused; 3) õppeasutuse parendustegevuste kirjeldused.
§ 12. Sisehindamise aruande kooskõlastamine
Sisehindamise aruanne kooskõlastatakse kooli hoolekoguga ja kooli pidajaga ning tutvustatakse eelnevalt kooli õppenõukogus.
§ 13. Sisehindamise aruande kinnitamine
Sisehindamise aruande kinnitab koolidirektor peale aruande tutvustamist kooli õppenõukogus ning peale kooskõlastuste saamist kooli hoolekogult ja kooli pidajalt direktori käskkirjaga.
§ 14. Sisehindamise aruande esitamine nõunikule
Koolidirektori kinnitatud sisehindamise aruanne esitatakse REKK-ile vähemalt üks kord kolme aasta jooksul, kui nõunik ei ole määranud teistsugust tähtaega.
§ 15. Sisehindamise aruande arhiveerimine
Sisehindamise aruanne arhiveeritakse vastavalt kooli asjaajamise korrale.
§ 16. Sisehindamise küsimustes tagasisidearuande tutvustamine
Koolidirektor tutvustab nõuniku poolt esitatud tagasisidearuannet sisehindamise küsimustes õppeasutuse õppenõukogus, hoolekogus ja õppeasutuse pidajale. Nõuniku poolt esitatud tagasisidearuande põhjal toimub vajadusel kooli sisehindamise läbiviimise korra korrigeerimine.
4. peatükk
SISEHINDAMISE TULEMUSTE KÄSUTAMINE KOOLI
ARENDUSTEGEVUSES
§ 17. Kooli arengukava seos sisehindamise aruandes esitatud tulemustega
Kooli sisehindamise aruandes väljatoodud kooli tegevuse tugevuste ja arendusvaldkondadest lähtuvalt koostatakse kooli järjepideva arengu tagamiseks koostöös hoolekogu ja õppenõukoguga kooli arengukava. Arengukavas määratakse kindlaks kooliarenduse põhisuunad ja -valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ja arengukava uuendamise kord.
§ 18. Kooli üldtööplaani ja töötajate tööplaanide seos arengukavaga
Kooli üldtööplaan on kooli lühiajaline plaan, milles määratakse kooli ühe õppeaasta tegevuskava lähtudes kooli arengukavast, õppeaasta üldeesmärkidest ja eelmise aasta töö kokkuvõttest. Kooli üldtööplaan on kooli arengukava ühe aasta rakendusplaan, kus on arvestatud eelmise õppeaasta töö kokkuvõttest tulenevaid arengukava korrigeerimise vajadusi. Kooli üldtööplaanist tulenevalt koostavad allüksused ja kooli töötajad oma tööplaanid.
5. peatükk
SEIRE JA ANDMETE KOGUMINE
§ 19. Arengukava elluviimise seire
Arengukava elluviimise seiret teostab iga valdkonna juht. Arengukava seiretulemusena koostatakse alljärgnevad analüütilised töökokkuvõtted: 1) iga õppeaasta lõpus töötajate analüüsil põhinevad õppeaastatöökokkuvõtted, 2) iga õppeaasta lõpus tehtav õppeaasta töö kokkuvõte.
§ 20. Arengukava korrigeerimine seire tulemuste põhjal
Kooli arengukava korrigeerimine kähe sisehindamise aruande koostamise vahelisel perioodil toimub § 19 kirjeldatud seire tulemusena koostatud kokkuvõtete analüüsitulemusena.
§ 21. Andmete kogumine
Andmete kogumisel käsutatakse erinevaid andmekogumise metoodikaid (küsitlused, seire, aruanded, vaatlused jne). Andmekogumise vastutused määratletakse töötajate ametijuhendites.
6. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 22. Esimese sisehindamise läbiviimine ja aruande koostamine
Esimese sisehindamise läbiviimine käesoleva sisehindamise läbiviimise korra alusel toimub 2009/2010 õppeaastal.
|
